Poliitiku kadunud sularaha

Neli kahtlusalust

Anvelt otsis raha taga kolm päeva, mille vältel käis tihe kahtlustatavate süüdistamine ja pitsitamine. Kahtlusaluseid oli neli, nende hulgas ka Andres Puustusmaa, keda Äripäeval tabada ei õnnestunud. Lõpuks leidis Anvelt raha koristamise käigus üles oma enda kodust. Anvelti sõnul oli ta selle ise varem teise kohta tõstnud. „Pidu oli, saate aru,“ ütles ta, lisades, et raha kadumist märgates tabas teda paras šokk. Raha üles leides tabas teda seevastu enda sõnul koguni nii suur kergendus, et ta lausa oksendas.

Anvelt rõhutas, et vahepeal kaduma läinud sularahahunnik polnud kuidagi seotud tema poliitikukarjääriga – tol ajal töötas ta kaitseväejuhataja Ants Laaneotsa nõunikuna. Toona alles esimesi samme poliitikas astunud Anvelt kuulus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kuid enda sõnul ta aktiivselt poliitikaga ei tegelenud. „Ma rõhutan, ma polnud poliitik. Töötasin siis kaitsejuhataja nõunikuna. 2009. aastal. Olin erakonnas küll, kuid aktiivse poliitikaga ei tegelenud. Käisin tol ajal tööl,“ rääkis Anvelt, kes annetas toona erakonnale kokku 3250 krooni.

Sama aasta sügisel kandideeris ta Tallinna volikokku, valimistel sai ta 1195 häält. 79 volikokku pääsenust andis häältearv paremuselt 33. koha. Enda sõnul ta raha kadumise ajal veel volikokku kandideerimise plaanist ei teadnud. Ta lisas, et oli juhtunu ajal palgata puhkusel ja tegeles kaks kuud vaid „Punase elavhõbeda“ filmimisega.

Anvelt keelas teistel rääkimise

Äripäevale teadaolevalt jäid, nagu filmis, Anvelti rahavarguses süüdistamisel sõelale neli inimest, kes peolt viimasena lahkusid, nende seas filmirežissöör Andres Puustusmaa ise ja ka operaator Mait Mäekivi. Pärast pikka vaikust telefonis vastas Mäekivi, et tema Anvelti kodus juhtunud sündmust kohe kindlasti kommenteerida ei soovi. Anvelt märkis aga, et leppis juba eelmisel nädalal kaasosalistega kokku, et juhtunust räägib avalikkusele edaspidi vaid tema. „Neli inimest on sõpruskond. Rääkisime inimestega veel eelmine nädal ja otsustasime et kui keegi räägib sellest, siis ainult mina. On olemas sellised asjad nagu sõbrad,“ ütles ta.

Pärast juhtunut otsustas Anvelt Puustusmaaga samal teemal filmi teha. Anvelti sõnul pole filmis figureerinud poliitik kuidagi seotud tõestisündinud looga, reaalsusele vastas vaid sõprade vaheline kahtlustusring. Ta lisas, et kui kellelgi kaob peo käigus raha ära ja selle ümber 3-4 tõenäolist süüdlast, siis hakatakse ilmselgelt üksteist kahtlustama.  „Ma tegin sellest juhtumist ise filmi. See peaks ju täielik enesetapp olema, kui ma teen mängufilmi sellest, kuidas ma mingit raha olen pesnud,“ ütles ta. Ta lisas, et „Punase elavhõbeda“ filmis istub peategelane verise ja läbipekstuna. „Võib-olla võtame siis seda ka ülestunnistusena, et ma peksin tol ajal pätte nii, et nad verest tilkusid,“ rääkis ta.